Mis on biolamp

Ajalugu

Valgusravi on olnud osa inimkonna ajaloost kogu selle eksistentsi jooksul. Üks esimesi valguse energia sihipäraseid kasutusviise ravimisel pärineb 2500 eKr Egiptusest ja umbes 1400 eKr Hiinast, kuid tõeline buum saabus alles Vana-Kreeka ja Rooma kultuurides, mil inimestel olid päikesevannid igas kodus. Ajalooliselt võib helioteraapiat (päikeseteraapiat) pidada algseks meetodiks. Keskajal unustati see meetod, nagu paljud teisedki, kuid renessansiajastu saabudes hakati seda taas soovitama ja praktiseerima. Helioteraapia suur õitseng toimus 19. sajandi esimesel poolel.

Valgusteraapia sai 19. sajandi lõpus arstide kabinettides püsivalt juurdunud ja andis olulise panuse meditsiini. Siis, 20. sajandi alguses, sai see kinnitust Nobeli preemiaga, mis anti 1903. aastal Taani arstile N. L. Finsenile (1860-1904) nahahaiguste, eriti nahatuberkuloosi (lupus vulgaris) ravi eest kontsentreeritud valgusstimulatsiooni abil.

Pikka aega piirdus valgusravi siiski lihtsa valguse või infrapunakiirtega kiiritamisega (tänapäeval kuulub see termoteraapia ehk soojusravi alla) ning tõeline läbimurre tuli alles lasertehnoloogia arenguga alates 1960. aastate teisest poolest. Kasutati terminit polariseeritud - või ka füüsikaliselt muundatud valgus - ja hiljem hakati erinevates meditsiinivaldkondades uurima polariseeritud valguse kunstlikke allikaid.

Üsna märkimisväärne probleem, mis takistas ja takistab laserite massilist levikut, oli ja on nende maksumus, aga ka ohutushügieeninormide järgimine. Seetõttu viisid teoreetilised tööd ja kliinilised katsed 1980. aastate alguses biolambi - lihtsama ja odavama terapeutilise biostimuleeriva valguse allika - ehitamiseni, mis töötab halogeenlambi poolt kiiratava polariseeritud valguse põhimõttel.

Seni viimane areng on polariseeritud LED-biostimulatsioonilamp, mille kasutamine avastati suhteliselt hiljuti laseritööstuses. LED-seadme töötsükkel on palju tõhusam kui halogeenbiostimulatsioonilampide oma ja on võrreldav laserseadmetega. Samuti on polariseeritud valguse määr suurem ja kuni 99% ulatuses. See võimaldab mõnes terapeutilises rakenduses asendada laserseadmed polariseeritud LED-biolampidega, ilma et see kuidagi vähendaks ravi mõju.